7. Sissekanne, kell 20.39

 Jõudsin nüüd raamatuga ühelepoole. Lõpp jäi päris segaseks, just see viimane Hansi kiri. Mida see võis tähendada? Omale väga meeldis see fakt, mis selgus raamatu lõpus, et Aliidega abiellunud mees, Martin Truu, oli olnud agent, kes oli väga hästi kursis sellega, kuidas ja millega on Aliide eelnevalt hakkama saanud. Ta oli isegi Aliidet puudutavaid ülekuulamisi näinud. See, et Aliide oli otseselt süüdi selles, et Ingel ja Liida Siberisse saadeti oli ka minu jaoks suur šokk.

Mulle väga meeldis see, mis toimus lõpus Aliide ja Zara vahel. Ma olin terve aja oodanud, et mis küll Hansu Waltherist saab. Kas perenaine kasutab seda ka kunagi, nt mõlema nn mafiooso pihta tulistamiseks. Ja nii juhtuski.

Mulle see raamat meeldis väga. Mulle meeldis kirjaniku stiil ja lähenemine ning see, et autor ei häbenenud kirjutada isegi rõvedamatest kohtadest.

Küll seda lugedes oli kohati tunda, et igaüks polegi selle lugemiseks suuteline. Sisu poolest ikka väga tõsine, morbiidne ning vastikust tekitav, ent mulle meeldis see.

Nüüdseks on see üks minu lemmikutest raamatutest. Sellega ühele tasemele jääb G. Orwelli "1984", mis minus samamoodi tekitas loomu poolest nii halvemaid kui ka paremaid tundeid. Eks see samune ongi hea raamatu tunnus või üleüldse loomingu tunnus, et tekitab lugejas, vaatajas või kuulajas selliseid tähtsaid ning haruldasi tundeid, mida oleks väga raske normaalse elu jooksul kogeda.

Kindlasti soovitaksin sõpradel seda teost lugeda. Siit on tõesti palju võtta. Saab parema pildi eelmise sajandi valusamatest hetkedest, saab hea ettekujutuse tolleaegsest elust ning saab ka nii perfektse lugemiskogemuse, mille üle ma tunnen tõelist rõõmu